Just nii peabki filmiaasta algama!

Head uut (filmi)aastat! Kindlasti pakkus aasta 2018 igasuguseid filmielamusi, kuid ma võin lubada, et peadpööritav 2018 saab väärilise järje endas sel aastal. 2019 aastal jõuavad ju meieni Avengers: Endgame, Once Upon a Time in Hollywood (Quentin Tarantino uus film), Tõde ja Õigus, It: Chapter Two ja nii edasi ja nii edasi. Mina aga otsustasin oma kinoaasta avada juba teisel jaanuaril filmiga "Creed II," mis on samuti vägagi vääriline järg Ryan Coogleri poolt lavastatud filmile "Creed."

"Creed II" jätkab mingil määral ikoonilise Rocky Balboa (Sylvester Stallone) lugu ning on justkui järg nii "Creed'ile" kui ka 1985. aastal linastunud filmile "Rocky IV," mis oli küll kassaedult kõige edukam Rocky-saaga film, kuid kahtlemata frantsiisi üks nõrgemaid. Nimelt maksis Rocky oma samanimelise filmi neljandas osas kätte sõbra Apollo Creedi tapnud (ei ole kindel, et antud sõnakasutus on kõige õigem, kuna Apollo suri poksiringis) Ivan Dragole (Dolph Lundgren). Kuid pärast seda, kui Apollo poeg Adonis Creed (Michael B. Jordan) võidab maailma raskekaalu tšempionitiitli ilmuvad Kiievi agulist välja Ivan ja tema allmaailma poksimaailma liidrist poeg Viktor Drago (Florian Munteanu).

"Creed II" ei ole perfektne film. Tegemist on äärmiselt etteaimatava filmiga, kuid filmi muudab äärmiselt nauditavaks kogu see loodud õhkkond, kus ei varjata poksimisega kaasnevat elumuutust, lähedaste kannatusi ja iseendale oma võimete tõestamise vajadust (kuigi kinnistame endile, et teeme seda kellelegi teisele). Kindlasti oli Adonis Creedi esimene film sügavam ning nostalgilisem, kuid filmi näitlejaansambel on kindlasti antud filmil tugemam ning mitmetahulisem. Ja 2018. aasta oli kindlasti Michael B. Jordani aasta - roll "Black Panther'is" Killmongerina, "Fahrenheit 531", "Kin" ja nüüd siis veel "Creed II". Muidugi on tegemist ka äärmiselt andeka näitlejaga ning kindlasti luban tulevikus tema karjäärivalikutel silma peal hoida ning tema arengut näitleja (aga ka produtsendina) jälgida.

Muidugi oleksin pidanud alustama faktipõhise teadmisega, et ma ei fänna poksimist. Tean, et olen ärkanud üles öösel kell 4, et vaadata Floyd Mayweather Jr. ja Conor McGregor'i vahelist matši, kuid selles pettusin ma piisavalt, et ei ole enam end poksi vaatamast tabanud. Kui see õhinapõhisus kõrvale jätta, siis ütlen, et "Creed II" nautisin ma väga. Kui poks oleks ka tegelikult selline, siis fännaksin ma seda oma kahe käe ja jalaga!

Oma suutmatusest ei suuda ma ülalolevasse teksti ära põimida ühte väga tugevat näitlejat Tessa Thompson'i, kes mängib filmis vägagi keskset tegelast, kellele jätsid stsenaristid ja lavastaja piisavalt ruumi, et vastutada filmi tundelisuse ning muusikalisuse eest. Annan filmile hindeks 7/10-st ja tunnen kurbust, et kui Creedile uus osa filmitakse, siis selles me Rocky't enam ei näe, kuna Sylvester Stallone tahab Michael B. Jordanile filmides rohkem vabadust ning hingamisruumi anda.

---

Ja lõpetuseks muidugi ka filmimuusikat. Sel korral kindlasti filmi ühest parimast stseenist.