Lugu sellest, kuidas ma pisarsilmi kinosaalist väljusin

Ligikaudu 92% inimestest tunnistavad, et filmid on ajanud neid nutma.* Peamiselt tekitavad teatavat emotsionaalsust inimestes romantilised filmid, kuid tabeli eesotsas on ka filmid, mis on seotud loomadega. (Hickey, 2015)

Pean tunnistama, et film „Alfa“ oli üle pika aja filmielamus, kus alustasin nuttu filmi keskpaigas ja lõpetasin filmi lõpus. Kas sellepärast, et film oli kurb? Ei. Kas sellepärast, et film oli armas? Jah. Tuleb tõdeda, et minu kui suure loomaarmastaja jaoks peaks olema sellise sõnumiga filmide vaatamine kinos vastunäidustatud. Kui film lõppes ja saalis tuled põlema läksid, varjasin enda ära nutetud silmi ja põgenesin kiirelt, et keegi ei saaks teada, et täiskasvanud neiu jaoks läheb klassikaline inimese ja looma vahelist sõprust esitlev film nii hinge. Teel kinosaalist välja ma ühtegi omasugust piripilli kahjuks ei kohanud, ehk olin ma ainuke? Paar päeva enne kinoseanssi kodus filmi trailerit vaadates teadsin kohe, et ega see hea mõte pole, kuid pärast trailerit tekkis teatav uudishimu ning ega ma paremat filmi kinokavas antud hetkel ei märganud. Antud see üks väga armas ja tore vaatamine. Millise filmiga oli tegu?

“Alfa” on 2018. aasta Ameerika ajalooline põnevik. Filmi režissöör on Albert Hughes ning osatäitjad Kodi Smit-McPhee, Leonor Varela, Spencer Bogaert ja paljud teised. Filmi tegevustik toimus Euroopa viimasel jääajal 20 000 aastat tagasi. Lugu räägib noormehest, kes läks koos oma hõimuga esimest korda jahile. Jahi käigus sai poiss viga ning arvati, et ta hukkus, mille tõttu jättis hõim poisi maha. Noormees pidi saama üksi hakkama, kuni ühel päeval ründas teda huntide kamp, kelle käest ta küll pääses, kuid üks hunt vigastas end ning hunti ootas sama saatus nagu poissi. Ka tema hõim jättis ta maha. Sündmuste keerises said noormees ning hunt parimateks sõpradeks. Koos peeti jahti, koos otsiti koduteed hõimu juurde ning üheskoos läbiti mitmeid külmi öid ja söömata päevi. Film lõppes sellega, et koos leiti üles noormehe perekond ning hunt tõi ilmale mitu kutsikat, kes kõik ühinesid noormehe hõimuga.

Mõned tähelepanekud:

• Esmalt jäi silma keel, sest näitlejad rääkisid täiesti oma keeles. Kuna mulle väga ei meeldi subtiitritesse süveneda, siis oli see natuke häiriv algul, kuid lõpuks ununes sootuks.

• Filmi süžee oli tuttav. Olen taolise sisuga filmi varem näinud. Ootasin rohkem dramaatilisust. Kuigi valasin mitmeid pisaraid filmi aeg, sest olen niivõrd emotsionaalne loomadega seotud juhtumite üle, siis oleksin oodanud, et sündmustekäik oleks olnud pisut põnevam ning dramaatilisem.

• Film oli kaasahaarav ning pani mõtlema kriisisituatsioonide üle ning selle üle, kui ebainimlikult oleme me valmis käituma ellujäämise nimel. Samuti meeldis mulle rõhumine looma ja inimese vahelisesse sõprusesse. Kuna olen loomaarmastaja, siis läks see mulle tõeliselt hinge.

Põnevik see minu jaoks ei olnud, kindlasti rokem kogupere filmi moodi, kuid teataval määral oli filmil siiski põneviku žanriga sarnaseid tunnuseid.

Kuna see film puudutas mind emotsionaalsel tasandil väga palju, siis minu hinanng on 9/10.

Kasutatud allikad:

Walt, H. (2015) Which Movies Make Grown Men Cry? FiveThirtyEight. https://fivethirtyeight.com/features/which-movies-make-grown-men-cry/

*SurveyMonkey Audience kaudu viidi läbi küsitlus, kus oli 665 vastajat. Protsent on võetud selle järgi.